Päevi tuleb päevast juurde
Aga aeg ei vähene
Läheb algus eemamale
Aga lõpp ei lähene

Aega täis on ilmaruum
Ajata on tundvam tuul
Inimene ainuke
Raugaks rauguv maimuke

Päevi loendub päevast juurde
Päev on aja surnud kild
Päev on elavaile antud
ainukene käidav sild

Üle aja umbse soo
Kildudest teeb ajaloo
Inimene ainuke
Raugaks rauguv maimuke

Võttes päevi päevast juurde
Aja vald ei vähene
Ei saa ajalt kätte algust
Ei talv meil lähene

Aeg sööb ära ajaloo
Üle silla kerkib soo
Kaob too rada ainuke
Inime on maimuke