Taevalael, põhjala katusel
Asub me taassünni säng
Rusutud mõistuse matustel
Vormistub ärksuseks kogunend äng

Valede vanduja määndugu maas
Vaenuhääl lämbugu eos
Iid-ammu tapetud tõusevad taas
Saagem siis üheks nii sõnas kui teos

Tapreiga võõraile vestame
Lugusi jäärapäisusest
Võitlusist muistsetest (kui kestame)
Külmusest, Tunnete jäisusest

Haavad, mis lööme, ei armistu
Mõtteis nad raiume ruunideks
Võõrsilt tulnuile kalmistuks
Saagu me maa...